Euroopa Vasakpartei töörühma koosolek Budapestis. Osaleb ka meie erakonna nõukogu esimees Valev Kald / Заседание рабочей группы Левой партии Европы в Будапеште. Участвует председатель правления нашей партии Валев Кальд

Budapest6

 

 

Riigireformi küsimuses / О государственной реформе

Eestis on praegu suurusjärgus 625 000 töötegijat (palgasaajat), neist iga viies ehk 20% töötab riigisektoris ehk saab palka maksumaksjalt, kes peab ülal pidama ka 414 000 pensionisaajat. Selge on, et riigi poolt tagatavatele teenustele palju üle ei jää. Valitsuse kava koondada 700-750 riigiteenistujat (ca pool protsenti!) on kahtlemata ebapiisav, aga olukorras, kus riigieelarvet koostatakse sulle-mulle põhimõttel., arvestamata tegelikke vajadusi ja võimalusi, on ainus väljapääs ulatuslik riigireform, mida tuleks alustada eelarve otsustavast restruktureerimisest, pannes kõigepealt paika tõelised prioriteedid.

Kahneva rahvaarvuga riik peab eelkõige analüüsima demograafilist olukorda ja pöörama tähelepanu inimeste motiveerimisele, mitte sõjahüsteeria ja russofoobia õhutamisele.

Kõige enam, 15,5 last tuhande elaniku kohta, sündissuurte lootuste ja entusiasmi aastal 1989. kui rahvas tundis end petetuna, sündis aga 1998. aastal vaid 8,8 last, 2013 jõudsime tuhande elaniku kohta 10,3 lapseni. Rahvastiku püsimiseks peaks summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1 last naise kohta.. Aastal 1989 oli kordaja väärtus 2,22, sündide vähenemisega langes aga 1998. aastaks 1,28-ni, praegu on ligikaudu 1,52. – see on kahjuks vähem, kui rahvastiku arvukuse püsimiseks vajalik 2,1

Pole vaja mingit Vene karu – eesti rahvas kaob, kui valitsus ei unusta oma Exceli tabeleid ning suurehitusi ega püüa tagasi võita rahva usaldust. Sellel valitsusel on see võimalus ilmselgelt maha mängitud –praegune vaevalt 21-protsendine toetus räägib selget keelt.

Ka immigrantide vägisi ülaltpoolt harjunud teerullimeetodiga pealesurumine ainult suurendab viha ja umbusku, mida meil on viimastel aastakümnetel „võõraste“ vastu kultiveeritud.

Vasakpartei näeb ainsa võimalusena riigieelarve seaduseelnõu tagasilükkamist, mis tooks kaasa uued valimised ja uue valitsuse ning seni aktiivset ja rahulikku selgitustööd, et inimesed hakkaksid nägema tegelikke võimalusi ja perspektiive..

Eesti peaks vastu võtma sõjapõgenikke, aga mitte majanduspõgenikke / Эстония должна принимать беженцев, а не экономических мигрантов

Praegu käib Süürias, Iraagis ja Afganistanis kodusõda, Liibüas ja Palestiinas on poliitiline olukord väga ebakindel. Kõik see on tekitanud miljoneid põgenikke selles piirkonnas ja umbes miljon neist on saabumas (pool sellest juba saabunud) Euroopasse. Euroopas on tekkinud kriis, sest sellist põgenike hulka pole nähtud Teisest Maailmasõjast peale. Euroopa sotsiaalabisüsteemid on pandud suure surve alla, mõneski riigis on nende suutlikkus ületatud.

Euroopa pole seda põgenike massi põhjustanud. Ehkki paljud Euroopa riigid on oma vägesid nendesse maadesse viinud (Eestigi väed on olnud Afganistanis ja Iraagis), oleks see põgenikevool tekkinud ka ilma Euroopa vägede osaluseta.

Küll on aga Euroopa süüdi selles, et humanitaarkriis nõnda raskelt mõjunud on. Kodusõda oli neis maades toimunud juba palju aastaid ning ometi polnud Euroopa juhtidel mingit strateegiat põgenikekriisi jaoks. Seda polnud ka üksikute riikide valitsustel. Eestil ka ei ole. Meil on pigem vedanud sellega, et asume kohas, mida põgenike rändeteed üldiselt ei läbi, samuti sellega, et meie kliima ei meelita siia põgenike horde. Jätka lugemist

Riigikogulaste esinduskulu tuleks kaotada / Нужно отменить представительские расходы членам парламента

Lahvatanud on esinduskulude skandaal. Riigikogulased on kasutanud esinduskulu kõlvatul viisil, aga juriidiliselt on kõik korrektne.

Esinduskulu on mõeldud selleks, et riigikogulased ajaksid riigikogu asja nii kodu- kui välismaal. Kuid kohtumisel valijatega ei aeta riigikogu asja, vaid oma erakonna asja. Sellepärast ei tohiks kohtumised valijatega käia esinduskulu alla. Jätka lugemist

Hääleta TTIP ja CETA vastu / Голосуй против TTIP и CETA

Allkirjade kogumine TTIP ja CETA peatamiseks lehel www.stop-ttip.org

Kodanikualgatusena on käima lükatud aktsioon koguda üle Euroopa allkirju kaheUus Enn Ehala karikatuur 18062015 laiahaardelise kaubandusleppe vastu, mida Euroopa liit plaanib sõlmida. Esimene neist Kanadaga (CETA=Comprehensive Economic and Trade Agreement), mille esmane tekst on juba valmis, ja teine Ameerika Ühendriikidega (TTIP = Transatlantic Trade and Investment Partnership), mille üle läbirääkimised alles käivad. Ametlik joon on, et lepped loovad töökohti ning suurendavad majanduskasvu. See pole aga üldse kindel ning lepped kätkevad endas mitmeid ohte:

Stop TTIP lehekülg toob välja põhilised probleemid:

  • Välisinvestoritel on õigus riike kinnistesse erakohtutesse kaevata, nõudes sisse suuri summasid riigilt.Kehtivat õigusnormi õõnestatakse sellega, et luuakse paralleelne õigussüsteem. Kanada ja USA ettevõtted saavad õiguse kahjutasu nõudmiseks kohtusse kaevata, kui nad leiavad, et on kannatanud kaotusi Euroopa Liidu või EL-i liikmesriigi seaduste või meedete tõttu. See võib ka mõjutada seadusi, mis kehtivad meil üldise hüvangu heaks, näiteks keskkonna- ning tarbijakaitseseadused. Avalike kohtuasutuste asemel teevad otsuseid kompensatsioonitasude kohta kinnised arbitraažikohtud. Kahjumaksed tehakse aga avalikust rahast, st maksumaksja taskust. Sarnaste klauslite tõttu teistes lepetes on ettevõtted juba mitmeid kordi nõudnud miljonite, mõnikord isegi miljardite eurode väljamaksmist, viidates tekitatud kahjule. (Näiteks energiaettevõte Vattenfall kaebas kohtusse Saksamaa, nõudes kahjutasu 3,7 miljardi euro väärtuses, kuna Saksamaa otsustas kinni panna kaks vanemat tuumareaktorit lähtuvalt pikemaajalisest eesmärgist tuumaenergia tootmine lõpetada.) Selliste kohtussekaebamiste hulk suureneks CETA ja TTIP lepete vastuvõtmisega. Ainult välismaa ettevõtted, nn investorid, saavad kasu erireeglitest, kohalikud ettevõtted sellist luba ei saa. Arbitraaži otsus on lõplik, st edasikaebamine ei ole võimalik. Selline lähenemine on vastuolus õigusnormidega.
  • Regulatiivse koostöö edendamine, mis tähendab, et suurettevõtted saavad oluliselt mõjutada tulevasi seadusi. Ettevõtete gruppe kavatsetakse kaasata isegi uute regulatsioonide ja seaduste väljatöötamisse, eeldades, et nende ärihuvid võivad olla sellest mõjutatud. Seda kutsutakse regulatiivseks koostööks. See tähendab, et valitsused kutsuvad suurettevõtete esindajad osalema ekspertgruppides, mis mõjutavad uute seaduste mustandeid, isegi enne, kui neid arutatakse parlamentides. Selline asjade käik õõnestab demokraatiat. Poliitiline kavatsus peab tulema inimestelt, mitte suurettevõtete esindajatelt!
  • Läbirääkimisi mõjutavad eelkõige suurettevõtted. Suurtel ettevõtetel on olnud ja on endiselt ülemäärane mõju salajastele läbirääkimistele, mis on seotud CETA ja TTIP lepetega. Vastavalt ametlikele kinnitustele leidis ainuüksi TTIPi ettevalmistusfaasis aset 590 kokkusaamist Euroopa Komisjoni ja lobtöötajate vahel. 92% nendest kohtumistest toimusid ettevõtete esindajatega, vastukaaluks ainult mõnel juhul toimusid arutelud tarbijate ja ametiühingute esindajatega. Ka läbirääkimiste kestel on tööstuse esindajatel suur mõjuvõim. Mõned sõnastused mustandtekstides, mis on lekkinud avalikkuseni, pärinevad otse äriühingute lobitöötajate sulest.
  • Läbirääkimised viiakse läbi suletud uste taga. Isegi avaliku sektori esindajad teavad vähe, kui üldse midagi, läbirääkimiste kulgemisest. Nad saavad tulemused alles pärast läbirääkimiste lõppemist pikkade kokkuleppedokumentide näol (nt CETA lepe on 1500 lehekülje pikkune) ning saavad seejärel kas leppe vastu võtta või tagasi lükata. Surve lepe vastu võtta on tugev. Euroopa Komisjon väidab, et selle tagasilükkamine oleks majanduskasvu ja töökohtade arvelt ning teeks viis aastat kestnud läbirääkimised mõttetuks, samuti pahandaks äripartnereid. Me tahame ära hoida selle, et parlamendid kiidavad TTIP ja CETA pimesi heaks. Selleks peame me üles ehitama ülisuure avaliku surve. Me peame näitama, kui palju inimesi Euroopa Liidus need lepped tagasi lükkab.
  • Töötajate õigused satuvad surve alla, töökohad mitmetes majandusharudes on ohustatud. USAs tunnustatakse ainult mõningaid töötajate põhiõiguseid (ainult kaks kaheksast ILO töötajate õiguste standarditest). Välismaise konkurentsi tihenemise tõttu eelkõige põllumajanduses ja elektritööstuses on suur oht ulatuslikuks töökaotuste laineks.
  • Liberalism ja erastamine kavatsetakse muuta ühesuunaliseks protsessiks. Kui avalikud munitsipaalettevõtted, haiglad või jäätmekogumine on kord erastatud, siis CETA ja TTIP teevad nende avaliku sektorisse tagasi saamise palju raskemaks või isegi võimatuks.
  • Euroopa Liit ja selle liikmesriigid satuvad surve alla lubada riskantseid tehnoloogiaid nagu hüdrauliline purustamine (frakkimine) või GMOde kasutamine. (Näiteks: hüdraulilise purustamise protsessis pumbatakse suur hulk vee, liiva ja kemikaalide segu kilta. See põhjustab lõhesid kivimis, mille kaudu maagaas liikuma pääseb ning kokku kogutakse. Sellise tehnoloogia kasutamine on väga küsitav keskkonna ja kliima seisukohast. USA ettevõtte Chevron on juba teinud proovipuurimisi Poolas ning loonud niisiis aluseinvesteeringuks. Praegu valmistab Poola valitsus ette määrust, mis määratleb täpsed keskkonnanõuded hüdraulilise purustamise jaoks. See mõjutab muidugi tugevalt Chevroni kasumiootusi. Pole ime, et Chevron on ulatuslikult kampaaniat teinud, et TTIP leppesse saaks sisse investori ja riigi vaheline vaidluste lahendamine (ISDS). Ainuüksi oht, et investori ja riigi vaheline vaidluste lahendamise punkt tuleb lepingusse sisse, võib olla efektiivne vahend Poola seadusandjatele surve avaldamiseks ning tõkestada rangete nõudmiste kehtestamist. Teised Euroopa Liidu liikmesriigid võivad samuti saada kaela kohtuasja. Saksamaal on praegu kehtiv de factohüdraulilise purustamise moratoorium. Sellise peatamise tõttu kaevati Kanada provints Quebec kohtusse 250 miljoni dollari suuruse kompensatsiooni saamiseks, kuna kahjustada sai investori tegevus. Rohkem hüdraulilisest purustamisest ja CETAst on juttu: http://corporateeurope.org/climate-and-energy/2013/05/right-say-no-eu-canada-trade-agreement-threatens-fracking-bans.
  • Toiduainete standardid ning tarbijakaitse kosmeetika ja ravimite vallas ähvardab minna samale tasemele USA standarditega. Ometi vajame me kõrgemaid, mitte madalamaid kaitsvaid norme, kehtigu need siis pestitsiidide kasutamise, tööstusliku põllumajandustootmise või puhta energiatootmise kohta. Regulatiivne koostöö teeks kõrgemate normide kehtestamise palju raskemaks või lausa võimatuks.

CETA ja TTIP tahavad suurendada suurkorporatsioonide võimu demokraatia ja üldise hüvangu arvelt.  Kui leiad, et seda peab ära hoidma, siis palun allkirjasta eespool asuv üle-Euroopaline petitsioon.

Стоп TTIP и CETA на странице www.stop-ttip.org

Самоорганизованная инициатива европейских граждан

Мы призываем институты Европейского Союза и институты государств членов Европейского Союза остановить переговоры с Соединенными Штатами Америки касающиеся соглашения ТТИП (Трансатлантическоe торгового и инвестиционное партнерство) и не ратифицировать соглашение о свободной торговле между ЕС и Канадой (CETA).

Основные цели:

Мы хотим избежать ратифицированния договоров ТТИП y CETA. Причиной этому является ряд критических вопросoв среди которых например урегулирование споров между инвесторами и государством или правила нормативного сотрудничества, которые представляют угрозу демократии и верховенствy закона.

Mы хотим избежать cнижение трудoвыx, социальныx и экологическйx стандартов и изминения принципа неприкосновенности частной жизни потребителей. Кроме того нашей целью является избежать cнижение качества государственныx услуг (например предоставление чистой воды) и защитить культурные ценности нa непрозрачных переговорах ведущихся касательно ТТИП и СЕТА.Инициатива европейских граждан поддерживает альтернативнyю политикy торговли и инвестиций в Европейском Союзe.

Rahvusvaheline eakate päev / Всемирный день пожилых людей / International Day for Older Persons

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) pöördumine Eestimaa eakate poole

pilt4Neljapäeval, 1.oktoobril 2015 tähistab kogu maailm rahvusvahelist eakate päeva. See tähtpäev sündis humaansest eesmärgist anda tänapäeva ühiskonnas võrdsed võimalused kõigile. Nii noortele, kelle elutöö alles ees, kui vanemale põlvkonnale, kelle elutöö juba tehtud.
Eesti jaoks on küsimus aktuaalne just selle pärast, et elame Euroopa Liidus ühes kiiremini vananevas riigis. Seepärast pöördub EÜVP juhatuse koosolek avalikkuse poole lootuses, et kõigile võrdselt avatud ühiskonna põhimõte juurdub meie ühiskonda kindlalt. Pensionärid meenutavad kibedusega, veel mõned aastad tagasi laialt levinud halvustavat suhtumist vanemasse põlvkonda, mil pensionikasv on olnud minimaalne ja vanainimeste toidukorvi sisu hoiab vaevalt hinge sees. Kahjuks jõuab elukalliduse kasv pensionitõusust ette. Eakate elatustase on jäänud ülejäänud ühiskonnast maha, rääkimata Euroopa arenenud riikide pensionitasemest. Arstiabi on muutunud juba paljudele kättesaamatuks. Ka sotsiaalhoolduse korralduses on vaja muutusi.
pilt5Pöördume Vabariigi Valitsuse poole – paljasõnalisusest tegutsemisele on veel tükk maad. Toimetulekuga on vanemal põlvkonnal suuri probleeme (toimetuleku toetused, koduhooldus, puuetega inimeste toetused, ebavõrdsed sotsiaaltagatised). Presidendi valimised on tulemas. Soovime, et sisutühjad lubadused ja kõned jääksid ära. Soovime näha väärikat käitumist oma elutöö teinud põlvkonna suhtes parlamendierakonna poolt.
Rahvusvahelisel eakate päeval soovivad EÜVP juhatuse liikmed õnneliku ja helget vanaduspuhkust, usku homsesse päeva.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatus

Orjatööst Eestis / О рабском труде в Эстонии


Juba 1926. a. kirjutas Johannes Vares-Barbarus J. Semperile: „ Vaimne orjapõli on Eestis just iseseisvusega hoogu võtnud, füüsiline vägivald pole töörahva kallal väiksem kui tsaari ajal, – seega iseseisvus on kasuks peaasjalikult altkäemaksu võtjatele, spekulantidele, parteide maradööridele, tõusikutele, karjeristidele, riigikapitalistidele.”

Enam kui 100 töötajaga tootmisosakonna juht metallitöötlemise, masinatööstuse või tööriistatootmise suurettevõttes teenib Šveitsi suurpanga UBSi uuringu kohaselt Helsingis ja Tallinnas pea ühepalju. Teistel elualadel on aga palgakäärid suured.

Tabelis on aastabrutopalgad Tallinnas (sinised tulbad) ja Helsingis (oranžid tulbad)