Kongressi resolutsioon

EÜVP resolutsioon 1. Sotsiaalne ja majanduslik olukord Eestis Eestit kui Euroopa Liidu liiget ja euroalasse kuuluvat riiki mõjutab majanduslik ja poliitiline kriis, mis iseloomustab kogu Euroopa ühendust 2014. aastal, kusjuures puuduvad eeldused, mis viitaksid lähemas perspektiivis võimalikule olukorra paranemisele Euroopa ruumis, sealhulgas Eestis. Järgmise aasta parlamendivalimiste eel võimule pürgivate parteide poolt avaldatud programmilised põhimõtted ei sisalda põhimõtteliselt uusi ega produktiivseid ideid majanduse ja sotsiaalpoliitika ümberkujundamiseks, see aga tähendab Eesti ühiskonnas jätkuvad stagnatsiooniprotsessid ja negatiivsed tendentsid, millest kõige ohtlikum on süvenev sotsiaalne kriis, mille tagajärgedeks on aina halvenev demograafiline situatsioon, migratsiooniprotsesside hoogustumine, kvalifitseeritud spetsialistide ja noorte äravool välismaale – kõrgema elatustasemega riikidesse. Eesti muutub iga aastaga aina enam pensionäride riigiks, nad moodustavad juba neljandiku elanikkonnast ning umbes samapalju alalisi elanikke on jõudnud pensionieelsesse ikka. Seejuures töötab praktiliselt iga kümnes töövõimeline Eesti elanik kas pidevalt või alaliselt välismaal, ning inimesed, kes on võimelised tegema efektiivset tööd, kuid mingitel põhjustel ei lahku riigist (nende seas ka Eestis hariduse saanud noored spetsialistid), muutuvad tööjõureserviks Soome, Rootsi ja Norra tööandjatele. See traagiline massiline väljaränne on paljuski seletatav võimude soovimatusega kahe aasta eest mõista, et Eesti üleminek eurole toob paratamatult kaasa Eesti ja muude euroala riikide tarbijahindade võrdsustumise, mis omakorda eeldas palkade viimist Euroopa keskmiste näitajate tasemele. Ent selle nimel ei tehtud midagi ja eurole üleminek toimus tingimustes, mida iseloomustavad järgmised asjaolud:

  • majanduse täielik deindustrialiseerimine;
  • euroala vaeseimatest riikidest kordades madalam palgatase;
  • üleeuroopalise majanduskriisi kujunemine.

Neis tingimustes osutus Eesti üleminek eurole piletiks „Titanicule“: elanikkond jäeti saatuse hooleks, elama põhimõttel „päästku end, kes suudab“. Mitmed opositsiooniparteid, sealhulgas ka EÜVP tõstatasid neid küsimusi korduvalt ja ausalt, kuid riigivõimuorganite kõrvad nende häält kuulda ei võtnud. 2. Võimalikud väljapääsud keerukast sotsiaal-majanduslikust olukorrast EÜVP näeb võimalikke väljapääsuteid kujunenud kriisisituatsioonist eelkõige siseriikliku tarbijanõudluse kiires tõstmises, mille algoritm peaks olema järgmine: 2.1.      Vaesusega võitlemise riikliku programmi vastuvõtmine (riigi elanikest peaaegu 20% sissetulekud on alla keskmise, tagades minimaalse tarbimise). Vähemalt minimaalse tasemega tarbijakorvi kindlustamise võib saavutada järgmiste meetmetega:

  • maksuvaba miinimumi tõstmine alampalga tasemeni „vana Euroopa“ perifeersetes riikides ehk 800 euroni;
  • riiklikult doteeritavate „vaeste tarbijakaartide“ kasutuselevõtmine (mida on kasutatud varem ja mis on mõnedes riikides seniajani käibel). See tagab: esiteks vaese pere varustamise toiduainete, mitte rahaga alkoholi ja mõnikord koguni uimastite jaoks; teiseks kohapeal toodetud toiduainete tarbimise (selleks antakse välja kaardid), ja lõpuks laste toitumise paranemise (mis mõjutab vaestest peredest pärit noorte tervist);
  • põhiliste tootmisressursside omahinna alandamine kõrgete elektri-, kütuse jm aktsiiside tõttu asetleidva nn kulude inflatsiooni viivitamatu peatamise, samuti käibemaksu kaotamisega põhilistele kütuse- ja energiaressurssidele ettevõtjate jaoks ja selle tarbimismaksu diferentseerimisega;
  • alampalga suurendamine (etapiviisiliselt).

2.2.      Loetletud meetmete elluviimist tagavad: astmeline tulumaks, dividendide maksustamine sotsiaalmaksuga, pankadest ja muudest finantsasutustest saadava finantstulu maksustamine. 2.3.      Selge riikliku programmi väljatöötamine põllumajandustootmise ja maaelu arendamiseks, eelkõige riigi poolt toetatava kooperatiivse põllumajanduse arendamise teel. 2.4.      Riikliku programmi väljatöötamine tööstuse ja ettevõtluse kasvuvõimaluste väljaselgitamiseks ja toetamiseks. 2.5.      Seaduste vastuvõtmine kõrgema ja keskerikooli lõpetajate esimese töökoha toetamiseks. 3. Sotsiaalsete pingete leevendamine linnades 90ndatel aastatel eluruumide erastamise tulemusena sündinud majanduslikest jaburustest ülesaamise teel Eestis, kus võim on absoluutselt kõik eluruumide ülalpidamise mured veeretanud nende elanike õlgadele, kus on korteriomanditeks jagatud majade arv suurem kui üheski teises Euroopa riigis, on kortermajad muutunud nn terraariumideks korteriühistutele, kes veedavad aega kohtutes ja mille koosolekutel puhkevad personaalsed konfliktid viivad vahel füüsilise vägivallani ja koguni tapmiseni, on vajadus viivitamatult likvideerida see sotsiaalsete pingete kolle. Selleks peab EÜVP vajalikuks radikaalseid seadusemuudatusi, mis kindlustaksid, et majanduslikult kindlustatud elanikud ei saaks dikteerida vaestele peredele nende kulutusi, viies neid sellega elukoha kaotuseni. Partei peab vajalikuks alustada ulatuslikku munitsipaalmajade ehitamist, kuni nende arv jõuab Põhja-Euroopa linnade tasemeni. Selleks on vaja luua tingimused munitsipaaleluruumide programmide väljatöötamiseks koos samaaegse riikliku kontrolliga hüpoteegilaenude üle. 4. Rahvussuhted EÜVP peab vajalikuks lõpetada riiklik poliitika, mis on suunatud vene ja venekeelse elanikkonna väljatõrjumisele paljudest ühiskonnaelu valdkondadest ja homogeense eestikeelse kodanikuühiskonna kujundamisele. Eesti elanikest enam kui 30% kaasamiseks kodanikuühiskonna arendamisse peab EÜVP vajalikuks järgmist: 4.1.      Lõpetada diskrimineerimine hariduse valdkonnas ja luua tingimused venekeelse kesk- ja kõrgema hariduse omandamiseks riiklikes õppeasutustes koos õppijatele kohustusliku eesti keele kui riigikeele oskusega. 4.2.      Tagada kogu seadusandliku baasi (seaduste ja teiste õigusaktide ning Riigikohtu otsuste) tõlkimine vene keelde. 4.3.      Tagada kogu eluliselt vajaliku informatsiooni (apteekides, haiglates, kõigis transpordiliikides jmt), samuti hoiatavate ja piiravate tänavasiltide tõlkimine vene keelde. 4.4.      Tagada võimalus suhelda vene keeles võimudega linnades, kus elavad märkimisväärselt suured vene kogukonnad (üle 15% elanikest). 5. EÜVP seisukohad välispoliitikas Partei annab endale aru, et Eesti tugineb välispoliitikas Euroopa Liidu ja NATO poolt rajatud kursile, kuid samas on Eestil terve rida võimalusi aidata kaasa pinge leevendamisele rahvusvahelistes asjades, võttes muuhulgas endale (paljudel juhtudel) vahendaja rolli Tolliliidu ja Euroopa Liidu vahel, loovutamata seda rolli Soomele. Rahvusvaheliste pingete süvenemise perioodil seisab partei ees teravalt ülesanne määratleda õigesti seisukoht Euroopa kõige ägedama (pärast Jugoslaavia lagunemist) – Ukraina konflikti suhtes. EÜVP juhatuse hinnangul on Ukraina konfliktis tegu sealse oligarhia (miljardäride ja ametnikkonna) lepitamatu võitlusega mõjusfääride pärast ja ühtaegu vahendiga (enne Maidani üsna võimsate) vasakjõudude ja vasakliikumise hävitamiseks Ukrainas, et puhastada plats töötajate halastamatule ekspluateerimisele. Vasakjõududele suunatud löögis ja nende marginaliseerimises näeb partei Ukraina konflikti sisemist olemust, selle rahvavaenulikku iseloomu. 6. EÜVP ees on vastutusrikas valik: partei suudab leida viisi massidega kommunikeerimiseks või lahkub poliitiliselt areenilt Väljundi puudumisel trükimeedias, televisioonis ja raadios kutsub partei juhtkond üles panema rõhku suulisele propagandale – diskussioonide, seminaride, konverentside ja kohtumiste kaudu kõigile Eesti elanikele ja eelkõige noortele suunatud koolituse raames. Parteil on kaadrid selleks tööks olemas, kuid nende teadmistele ja poliitilistele kogemustele toetutakse ebapiisavalt. Selleks, et täisväärtuslikult kaasa lüüa võitluses parlamendikohtade pärast 2015. aasta valimistel, on vaja luua efektiivne propagandasüsteem. Kongress usaldab juhatusele selle projektülesande täitmise 2014. aasta lõpuks, määrates juhatuse liikmete seast vastutavad regionaalsed esindajad. See on vajalik selge regionaalse esindussüsteemi väljaarendamiseks ja kindlustamiseks ning uute inimeste kaasamiseks vasakjõududesse. Üksnes regioonide tihedad sidemed ja koostöö demokraatliku tsentralismi põhimõtete alusel, samuti kaasamine ja osavõtt Euroopa asjadest, lubab luua Eestis reaalselt tegutseva vasakpartei.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>