Eesti ei kuulu vabade riikide hulka


Ajakirjandusest jookseb aeg-ajalt läbi mingeid vabaduse edetabeleid, kus Eesti on tavaliselt kõrgel kohal. Kuid ühes olulises kohas on Eesti sabassörkija. Nimelt puudub Eestis panoraamivabadus.

Igal kunstiteosel on autoriõigused. Autoril on õigus kontrollida, kuidas tema kunstiteost kasutatakse. Eriti halb on see, kui teised isikud kunstniku loata tema teost äriliseks otstarbeks kasutama hakkavad ja sellega raha teevad. Autori loata ja talle maksmata ei tohi raamatutest kordustrükke teha ega graafikat paljundada. Kui autor on surnud, siis tuleb luba saada pärija(te)lt. Autoriõigus kehtib 70 aastat pärast autori surma ehk teisisõnu kõigile kunstiteostele, mille autor on elus või surnud pärast 1944. aastat. Niimoodi oli asi mõeldud, aga välja kukkus nii, nagu alati. Unustati, et üks väga oluline ja silmatorkav kunstiliik on arhitektuur ja kõik hooned on samuti kaitstud autoriõigusega. Autoriõigus kehtib nii majade projektidele kui nende fotodele. Seetõttu keelab Eesti Vabariigi autoriõigus kaasaegsetest majadest tehtud fotode kasutamise äriliseks otstarbeks autori loata. See kehtib näiteks fotode avaldamise kohta ajalehes. Soovite ajalehes avaldada fotot “Viru” hotellist? Ei tohi. Aga hotelli kõrval olevast Tammsaare skulptuurist? Ei tohi. Aga teisel pool hotelli olevast “Hämarikust”? Just nagu tohiks, Amandus Adamson suri 1927 ja autoriõigused on lõppenud. Kuid lähemalt uurima hakates pole see Adamsoni 5 korda suurendatud skulptuur, vaid pigem Mare Mikoffi originaalteos Adamsoni ainetel ja seega autoriõigusega kaitstud kuni 70 aastat pärast Mikoffi surma. Aga “Estonia” teater, see on juba sada aastat vana? Ei tohi, arhitektide hulka kuulus Vivi Lönn, kes suri 1966. aastal. “Estonia” teatrihoone autoriõigused lõpevad alles 2037. aasta 1. jaanuaril. Autoriõigusega on kaitstud rongkäigus kantavad plakatid ja loosungid, isegi seintele kritseldatud grafitist tehtud fotosid ei tohi kunstniku loata kasutada – kunstnik on aga teadmata, nii ei saagi luba kelleltki küsida. Illegaalselt valminud grafitit tohib küll hävitada (näiteks üle värvida), aga mitte pildistada ja ajalehes avaldada. Absurd! Nii et pildistage Tallinna vanalinna, selle tornid on piisavalt vanad. Skulptuuridest tohib pildistada “Russalkat”, mille autor on Adamson, ja Koorti kitse (Jaan Koort suri 1936). See seadus on nõukogude aja jäänuk. Nõukogude Liidus panoraamivabadus puudus, et tavainimestele äritegemisel võimalikult palju takistusi seada. Eestis on palju räägitud nõukogude igandite kõrvaldamisest, aga see püsib endiselt.

Kuidas mujal maailmas on asi lahendatud

Mitmes maailma riigis, näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis, on öeldud, et ajakirjandus ei pea kunstiteoste pildistamise ja filmimise eest maksma päevauudiste tegemisel. Eesti seadus sellist erandit ei sätesta. Saksamaal ja Hollandis tohib ehitisi pildistada siis, kui foto on tehtud avalikus kohas. Hollandi seadused on avaliku koha määratlemisel üsna konkreetsed: nende sekka ei kuulu teatrid ega muuseumid, sest sinna pääsemiseks tuleb pilet osta, ega koolid, kus toimub muul viisil sissepääsukontroll, küll aga raudteejaamad, sest sinna minekuks pole piletit vaja. Hollandi üht suurimat staadioni Amsterdam Arenat tohib pildistada üksnes väljastpoolt, aga mitte seest, sest sisse ilma piletita ei pääse. Mõnd väiksemat staadioni tohib pildistada üksnes läbi staadioni piirava traatvõre. Saksamaal on olnud juhtumeid, et pilvelõhkuja fotot tohib arhitekti loata kasutada siis, kui pildistatud on maapinnalt, aga mitte naabermaja aknast. Eestis, nagu öeldud, ei tohi selliseid fotosid ärilisel otstarbel arhitekti loata üldse kasutada (välja arvatud juhtumid, kus staadionil üldse autoriõigusega kaitstavaid ehitisi polegi). Mitmes riigis, näiteks Suurbritannias ja Austrias, tuleb arvestada sellega, kas objekt paikneb oma kohal ajutiselt või alaliselt. Suurbritannias oli juhtum, kus mingi külakoht tellis skulptuuri, mida hakatuseks mõnda aega ühes Londoni pargis eksponeeriti: sellest skulptuurist Londonis tehtud fotod ei ole vabad, aga hilisemad on. Mitmes riigis, sealhulgas Soomes, Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides kehtib panoraamivabadus üksnes arhitektuurile, mitte muule kunstile. Argentiinas nagu Eestiski ei maini seadus panoraamivabadust üldse kuidagi, aga praktikas tõlgendatakse seadusi niimoodi, nagu kehtiks arhitektuurile panoraamivabadus. Kurioosumina kehtib korralik panoraamivabadus isegi Põhja-Koreas. Ainult mitte Eestis.

Kuidas Eesti on poliitilise valikuga äpardunud

Võiks ju öelda, et tegu on poliitilise valikuga. Seadusandja on valinud sedamoodi, et tavalistele inimestele ei anta nii palju õigusi, aga kunstnikele antakse sellevõrra rohkem õigusi kontrollida oma kunstiteosega seonduvat. Ärimeeste õigusi raha teha sellevõrra jälle piiratakse. Kunstnike toetamine, see on ju hea? Isegi kui see toimub ärivabaduse arvel? Selleski suhtes on autoriõiguse seadus kahjuks täielikult äpardunud. Sisuliselt ta ei toimi. Mõelge kõigile postkaartidele, millel kujutatakse autorikaitse all olevaid hooneid ja skulptuure, kõigile neist ajakirjanduses avaldatavatele fotodele. Autoriõiguse seadust rikutakse massiliselt. Kuid Eesti Autorite Ühing ei tegele ajalehtedelt tasu korjamisega avaldatud fotode eest. Arhitektid ei saa nende eest tasu mingilgi muul viisil. Tuleb öelda, et valitsus ei kaitse kumbagi: ei harilikke kodanikke, kellel ei lubata majadest tehtud fotosid ärilisel otstarbel kasutada, ega kunstnikke, kes nende fotode eest nagunii raha kätte ei saa (selleks puudub igasugune toimiv süsteem). Ainult seaduserikkujad võivad ennast karistamatult tunda. Kas olete ehk kuulnud mõnest juhtumist, kus keegi oleks Eestis süüdi mõistetud selle eest, et kasutas ärilisel otstarbel kunstiteose fotot kunstnikult luba küsimata?

Missugused on tänapäeva suundumused

Tänapäeval kiputakse maailmas pigem panoraamivabadust üldiselt suurendama. Armeenia kehtestas panoraamivabaduse 2014. aastal, Venemaa (kuigi ainult ehitistele) 2015. aastal. Endise NSV Liidu maadest kehtib panoraamivabadus veel Moldovas. Mitte üheski maailma riigis ei ole viimastel aastatel panoraamivabadust kitsendatud. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei soovib Eestis kehtestada panoraamivabaduse. Kunstiteosest, niihästi kahe- kui kolmemõõtmelisest tehtud fotosid tohiks tasuta kasutada siis, kui foto on tehtud avalikus kohas. Niisugust seadust saaks Eesti Vabariigis järgida. Taivo Rist Eestikeelse Vikipeedia ja Commonsi administraator Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse liige

Lisa kommentaar