EÜVP XX kongressi resolutsioon

Resolutsioon

Ülesannetest, seoses reaalse olukorraga riigis

Eestimaa Ühendatud vasakpartei on asunud partei uuendamise kursile, rajades uusi perspektiive ja lähenemisi Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitika kujundamisel. Partei tahab aktiivselt edendada, levitada ja viia ellu Euroopa Vasakliikumise soovitusi, mis on suunatud sotsiaalselt orienteeritud vaba ühiskonna ehitamisele.

Tööinimeste ja väikeettevõtjate majanduslik olukord

Novembris 2016 võimule tulnud kolme erakonna koalitsioon postuleeris oma koostöölepingus Eesti truudust Euroliidu majanduslikele ja poliitilistele põhimõtetele. Selles olukorras tuleb vasakjõududel mobiliseeruda nende majandusprojektide toetuseks, mis on suunatud elanikkonna elujärje parandamisele. See siiski ei tähenda valitsuskoalitsiooni tegevuse jäägitut heakskiitmist, eriti reas riigi elu sotsiaal-poliitilistes aspektides.

Esmajoones ei saa lubada juba sihikule võetud rea demokraatlike instituutide ja põhimõtete eiramist. Me peame nõudma antidemokraatliku nn “kahe tooli seaduse” tühistamist, mis võimaldab samadel isikutel istuda üheaegselt Riigikogus ning kohaliku omavalitsuse organites, mis diskrediteerib omavalitsuste põhimõtet ja loob huvide konflikti isikute jaoks, kes samaaegselt osalevad eri tasandite valitavates organites. Antidemokraatlik on ka praegune riigile laekuvate maksutulude jaotus riigi- ja munitsipaaleelarvete vahel. Sama kehtib ka linnapeade ja külavanemate valimise kohta kohalikes volikogudes, mitte kõigi antud territooriumi elanike otsehääletuse teel. Absoluutselt antidemokraatlik ja korruptsioonimahukas on nimetada munitsipaalettevõtete nõukogudesse kohalike volikogude saadikuid. Taoliste ettevõtete nõukogud tuleb moodustada spetsialistidest, mitte parteibroileritest.

Me pooldame linnapeade ja esimese astme kohtunike otsevalimist. Samuti nõuame vandekohtunike instituudi sisseviimist kriminaalprotsessidel.

Pooldades riigi osakaalu maksimaalset vähendamist kõigis tsiviilelu valdkondades, nõuame niisuguste riigijuhtimise valdkondade depolitiseerimist, nagu riigikeel ja kodakondsus. Tuleb lõpetada mitte-eestlaste poliitiline diskrimineerimine, kes moodustavad kolmandiku püsielanikest-maksumaksjatest. Kõigile ühiskonna liikmetele tuleb tagada sotsiaalne kindlustunne, sõltumata rahvusest, nahavärvist, keelest või usutunnistusest. Riigikeel ei tohi olla keelelise diskrimineerimise vahendiks äri- ja tsiviilsuhetes, eriti aga töölepingutel põhinevates suhetes. Kodakondsuse küsimus ei tohi olla etnilise diskrimineerimise vahendiks. Riik peab olema huvitatud oma kodanikkonna suurendamisest, eriti aga kogu maailmas ainulaadse kodakondsuseta isikute rekordarvu vähendamisest, mitte tegema selleks takistusi. Kõigil soovijatel peab olema reaalne võimalus Eesti kodakondsuse omandamiseks.

Me oleme vastu mistahes katsetele Eesti muutmiseks politseiriigiks kodanikuvabaduste piiramise kaudu. Seepärast nõuame Sotsiaalharta kolme punkti ratifitseerimist, mis jäeti välja selle kohustuslikul ratifitseerimisel Riigikogus 2000. aastal: õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest (art. 30) ja õigus eluasemele (art.31). Artiklis 4 – Õigus saada õiglast töötasu – on ratifitseerimata p.1, mis kohustab “tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme” ja p.3, mis kohustab “tunnustama mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu”. On aeg häälekalt nõuda ülalmainitud Sotsiaalharta punktide ratifitseerimist ja seda kogu maailmale põhjendada

Me oleme riigi militariseerimise vastu ega kiida heaks kaitsekulude arutut suurendamist olukorras, mil katastroofiliselt väheneb töövõimelise elanikkonna arvukus ja veel enam sündivus. Sõda või idanaabri rünnak on ekspertide arvates äärmiselt ebatõenäoline, ähvardav rahvuslik autogenotsiid demograafide arvates reaalsus. Tuleb vähendada surmatoovat ja elukeskkonda reostavat relvastust, mille tootmiseks ja ostmiseks raisatakse majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks hädavajalikke ressursse.

EÜVP mõistab hukka paljudes massiteabevahendites kitsastes parteihuvides levitatava räige propaganda etnilise vaenu ja sõjahüsteeria levitamiseks.

Me pooldame heanaaberlike suhete taastamist Vene Föderatsiooniga ning heade ja asjalike suhete säilitamist kõigi naabritega. Arvame, et tuleb toetada ärikontakte ja piiriülest koostööd, kontakte majandus- ja teadusvaldkondades, samuti inimestevahelisi kontakte ja humanitaaria-alast koostööd. Peame politseilisi piiranguid selles valdkonnas vastuvõetamatuks.

Kulutusi haridusse ja teadusse ehk investeeringuid inimressurssi tuleb suurendada rahvusliku julgeoleku ning majanduskasvu huvides. Mida enam pakutakse noortele tegevust, seda harvemini haaravad nad alkoholi ja narkootikumide järele, seda vähem vajatakse vanglaid. Ja seda rohkem sünnib lapsi. Haridust ja eriti teadust ja tehnoloogiat tuleb hakata finantseerima euroopalikus mahus (praegu 1/3 EL keskmisest). Majanduskasvu kiirendamiseks on see ainus ja kogu ajaloo vältel järeleproovitud tee, eriti siis, kui riigil puuduvad ulatuslikud tooraineressursid. Viivitamatult on vaja lõpetada diskrimineerimine hariduse valdkonnas ja luua tingimused venekeelse kesk- ja kõrgema hariduse omandamiseks riiklikes õppeasutustes koos õppijatele kohustusliku eesti keele kui riigikeele oskusega.

Tuleb tagada seadusandliku baasi (seaduste ja teiste õigusaktide ning Riigikohtu otsuste) ning eluliselt vajaliku informatsiooni (apteekides, haiglates, ametkondades) kättesaadavus (tõlkimine) vene keeles.

Kongress volitab juhatust välja töötama ja realiseerima tegevusplaani Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pühitsemiseks, samuti esitama ettepanekuid Oktoobrirevolutsiooni 100. aastapäeva tähistamiseks.

Мe peame vasakliikumise põhiväärtuseks internatsionalismi ja vastustame mistahes natsionalismiilminguid niihästi võimustruktuurides kui opositsioonijõudude hulgas. Me ei pea ka taktikalistel eesmärkidel võimalikuks toetada organiseeritud natsionalismi, eriti kui see püüab võtta riiklikku iseloomu.

Ainult järjepidev demokraatia kaitsmine ning majanduse sotsiаalne suunitlus võimaldavad Eesti dünaamilist ja pidevalt progresseeruvat arengut. Riigis pole rahapuudust, vaid napib selle kasutamise oskust. Vahendid vajalikeks muutusteks on võimalik leida sõjaliste kulutuste kärpimise, astmelise tulumaksu kehtestamise ja riigistruktuuride koondamise teel. Selleks et midagi muutuks, peab olema TAHTMINE midagi muuta. Meil on see olemas!

Lisa kommentaar